Tänane hommik saabus sellis huvitava enesetundega, mida polnud ammu enam kogenud. Terve suvi ikkagi pohmellivabalt möödunud. Täna see tund siis saabus ehk rõõm eile äratehtud tööst. Aga õhtu oli tore ka ja hommikusi kannatusi väärt. Aivar ise lahkus juba varavalges. Hommikusöögiks oli leib küülikukonserviga, mis Aivarist eile lauale jäi. Luksvärk!
Ja siis tuli taas sadulasse ronida, sest nagu ma varem juba olen öelnud, siis ega see tee ei vii kuhugi, kui ise ei lähe (Hiiumaa vanasõna). Ikka teada tuntud kohad jäid teele – Häädemeeste, Võiste, Uulu ja siis juba Pärnu. Pärnu puhul üllatas (no tänu Aivari väärt infole), et päris pikalt sai mere äärest rattateed pidi linna siseneda. Väga lahe mõte ja hea teostus, Pärnu. Väike eine Bum-Bum kõrtsus koos Aivariga ja siis teele kuhugi. Ainuke siht oli see, et reedel pean jõudma tagasi linna ja neljapäeval Laulasmaa kanti RMK alale, kuhu on ka külalisi oodata ja loota. Ehk viimane matkaõhtu tuleb ikka sõpradega koos veeta ja matkale joon alla tõmmata.
Kell 19 lõppes minu päevatee külas nimega Lõpe.
Selle bussipeatuse kõrvale ma oma telgi püsti ajasin
Sellega meenus Eno Raua sõnadele tehtud laul: “Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei LÕPE, otsa sõit ei saa”. Bussipeatuses polnudki kordagi matka jooksul ööbinud ja sai nüüd see lollus ka enne lõppu ära tehtud.
Hommikul telgis lösutades otsustasin, et tuleb uus “äramineku ja teeloleku” projekt mingi aeg jälle töösse panna. Mulle sai nende kuude jooksul selgeks, et hea tahtmise korral on kõik võimalik ja risti ette pole vaja lüüa. Pole miskit kaotada, kuid paljugi on võita.
Tore teada, et sain abiks olla. Ju oli siis seda hommikust ollikat väärt.
Sajad naisfännid jäävad põnevusega ootama uues projektis osalemise konkursi tingimuste väljakuulutamist.
Tere tulemast tagasi kodumaale ja nael kummi viimasteks kilomeetriteks ka muidugi.
Mina t2nan:) j2rgmises postituses tulevad konkursi tingimused 😀seni v6ib juba cv-sid koostama hakata 🤗🤓
*teritab sule ja kukub hullunud grafomaanina kribama*
grafomaania tasub cv-s 2ra m2rkida kyll 🙂 muud maaniad v6ivad ka kasuks tulla 😉
*mõtleb hetke, ohkab sügavalt ja tõmbab kleptomaania maha, oma varustust kalliks pidavate inimeste puhul see võib peletavalt mõjuda*
pyromaaniat oleks ka ehk m6istlik variata, kyll ei pea h2benema hipomaaniat ja dipsomaaniat 🙂
*ohkab veel korra, tõmbab püromaania ka maha. bibliomaania, melomaania, mütomaania ja poriomaania jäävad siiskis sisse*
Rokkarile naine 100 päevaga…äge ettevõtmine!
Meenub lugu sellest kuidas üks sõber napsulauas teist endale palus: “Tule mulle naiseks, süüa teha oskan, sokke pesta oskan ja seksi ei tee kodus kunagi.”
Hoian Sinu projektile pöialt!
Tervitades,
Mella.