Hommikul oli ilm pilves ja hall, kuid veel ei sadanud. Sain natuke asju kuivatada. Pool 11 asusin teele, eesmärgiks võimalikult sujuvalt Riiast läbi sõita. Riiga oli ca 43 km maad. Sõites hakkas vaikselt tilkuma ka jälle ja ilmaennustus lubas lahkesti, et sajab õhtuni välja.
Teel olles pikki kilumeetreid vändates jõuad ikka omi mõtteid mõlgutada. Täna näiteks mõtlesin üksinda matkamise teemal. Üksinda matkates oled samal ajal nii kuningas (kõige tähtsam võll, kes otsustab) kui anarhist (see on sinu õigusteadus, mis on sinu vere sees. Sina oled ainus seadus, iseenda peremees), nii demokraat (ikkagi enamuse hääl loeb!) kui diktaator (ise käsed ennast, pood ja lased ka kui vaja). Oled rahvakoosolek ja poliitbüroo ühes isikus. Proletariaat ja külakurnaja. Kurnatavaks töörahvaks oled muidugi ise, samal ajal ka kurnaja. Keegi teine ju tööd ära ei tee ja see tee ei vii ka kuhugi, kui ise ei lähe.
Kella poole kolme paiku päeval jõudsin Riia veerele. Enne seda läbisin lõputult pikana näiva Jurmala linna. Jurmala tähendavat läti keeles mereranda. Nime valik pole üllatav, kuna seal on 33 km katkematut liivaranda. Tõesti, ei teadnud, et see Jurmala nõnda pikk on. Lõpuks jõudsin ka Riiga välja. Mulle on Riia alati meeldinud oma ägeda vanalinnaga. Nüüd sain nautida ka rattasõitu Riias ja tuleb öelda, et see oli kahtlemata väga positiivne kogemus. Väga hea on seal rattaga sõita. Eriti Riiast lahkudes oli sõit supersujuv ja kiire. Korraks oli siiski mahti peatuda ka. Kohustuslik pilt Vabadusesambast ja siis eine rock ´n´ roll pubis. Olin seal pubis enne ka käinud, aga väga seff koht. Elvis has not left that building yet.
Õnnestunud vabadusesammas
Kaks püssi kõrvuti
Rock`n`Roll !
Ja seejärel kulgesin linnast välja, eesmärgiga jõuda nii kaugele Eesti poole kui saan. Asi hakkas üha ärevamaks minema, sest järgmisel päeval pidin jõudma juba Eesti piiri lähistele. Või kes teab, äkki üle sellegi. Pärast 3 kuud tekitab see isemoodi tundeid.
Lilastesse jõudes mõtlesin, et kuna terve õhtu lubas sadada, siis pole mõtet trügida telki, kui saab mugavamalt hakkama. 20 euro eest sain toa mingisse hostelisse. Soomes maksin telkimiskoha eest sama hinna, nii et polnud põhjust nuriseda. Kuivas ja soojas olla ning üle mitme aja end pesta saada oli ikka erakordselt mõnus. Sellisel teekonnal õpid ikka hindama lihtsaid ja tavaliselt elementaarsena tunduvaid asju.
Vinge vend oled. Tõsiselt.
Kirjuta paar rida ka turvalisusest. Lätis näiteks. Kas ratas on lukus kui öösel telgid? Aga kui söömas/poes käid? Siis ju kõiki pampe kaasa ei tassi. Üksi ei saa ju kogu aeg kõigil asjadel silma peal hoida. Ise kartsin juba Soomes ja Rootsis. Väga pikalt nagu asju silmist ei julgenud lasta.
t2nud:) ikka hoian lukus ratast, kii eemale l2hen. ainult erandkorras ei ole pannud. 99sel mere 22res on ka lukus. katsun soomas nii s2ttida et ratas n2ha, aga jah igakord pole see v6imalik. aga seni pole mu maise vara vastu 6nneks huvi tuntud. turvalisuse osas on hoopis liiklus m6nel pool kreisi.
Tere tulemast koduvabariiki hr. Tali! Mul oli ikka siiras soov sinuga Iklast Tallinnani kaasa sõita, aga olen hoopis nüüd siin Aegnal ja vesistan niisama tatti….
Ps! Kuidas see kaart siin koduksl telefonis peaks toimima? Mingit parooli vaja?
Kui mahti saad, võiks reisi lõpuks teha ühe postituse ka tehnikast. Mis ratas ja miks. Kuidas vastu pidas. Varustus. Mis oli hästi, mis oleks võinud paremini olla. Jne. Nii pika maa peale peaks asjadest pildi ette saama küll.😉