Tänane ärkamine oli küll üsna hiline, aga startisin ikkagi tavapärasel ajal. Vot need tänased teed olid need õige magusad nagu Latipac (tagurpidi Capital) Tootsile, ei saa nende kohta kohe ühtegi paha sõna öelda. Või noh, seda saaks muidugi ikka eestlasele omaselt, aga las jääb seekord siiski ütlemata.
Kuna teed olid täna head ja aeg lendas kiiresti, siis sõidust midagi erilist rääkida polegi. Igav liiv ja tühi väli! Siinkohal lähevad minu tänusõnad Juhan Liivile, tänu kellele saab isegi siis kultuurselt nuriseda, kui kõik tundub hästi olevat. Aga eelnevalt olin välja nuputanud, et tänane päev võiks lõppeda Gävle linna kämpingus. Gävle on selline mõnus ja parajalt suur linn 75 000 elanikuga, mis asub Gävleani jõe suudmes ja on Gävleborgi lääni keskuseks. Muuseas, selles linnas toodetakse Gevalia kohvi, mille nimi tulenebki Gävle ladinakeelsest nimest. Linnaõigused anti Gävlele aastal 1446. Lisada tuleb seda, et Gävle on niisama rattasõbralik linn kui Umeå. Lausa lust oli linna sisse sõita. Eriti kui kohe kesklinna jõudes märkad sinimustvalget lippu tänava kohal uhkelt lehvimas teiste lippude hulgas.
Edasi tuli hakata järjekordselt öömaja otsima. Interneedusest sain info, et Gävle kämpingus maksab telkimine muidu 150 krooni, aga kui tahad elektrit ka, siis 290. Tundus väga müstiline hinnavahe. Samas see elekter tähendab peamiselt seda, et haagissuvilaga kämpijad saavad oma liikuvat kodu laadida.
Gävles olles kaarti vaadates selgus, et sinna kämpingusse jõudmiseks tuleks 10 km tagasi linnast välja sõita ja see ei tulnud siiski kõne alla. Panin Booking.com lehele otsingu, et mis võimalused veel on. Saada oli umbes 1 km kaugusel asuv voodi ja hommikusöögi variant (B & B). Hind paarkümmend kulli kallim, aga asjaolusid arvestades langes otsus selle kasuks. Kuna linnast edasi sõita enam soovi ei olnud, siis oligi valida, kas 30 euro eest telkida 10 km eemal või 50 euro eest magada toas ja siinsamas. Kuna äsja oli pangakontole laekunud puhkuseraha (piip-piip ja raha tuleb!), siis võis seda pattu endale lubada, et päris kopsaka hinna eest tuba võtta.
Toas sain rahulikult tahvlit, telefoni ja akupankasid laadida. Lisaks sain riideid pesta ja ennastki kasida. Selle majutuskoha omanik oli nähtavasti pärit sellisest kultuurist, kus iga kunde poole pöördutakse kui „my friend”. Aga las ta siis maifrienditab, kui tahab, mõtlesin. Muidu sõbralik tüüp oli. Õhtul sai veel tiir linna tehtud, et pilt silme ees oleks, kus öömaja sain. Positiivsed mälestused võtan sellest linnast endaga teele kaasa.
Monument perse laiaks istujatele
Gävle linna moosekant
Õhtul tuli ka natuke tulevikku vaadata ja üks otsus ära langetada. Umbes 170 km kaugusel Gävlest oli ees terendamas Stockholm. Põhimõtteliselt otsustasin, et jätan see kord Rootsi pealinna minemata ja põikan sellest mööda. Ei näinud mõtet suurlinnas ekslemisele aega kulutada nagu Helsingis, pealegi olen seal korduvalt ka käinud. Seega uued tuuled plaanides ja suund Gävlest otse Norrköpingi peale. Sellega näpistasin oma teekonna hinnanguliselt paari päeva võrra lühemaks võrreldes sellega, kui oleksin jätkanud rannikuäärt mööda ja läinud läbi pealinna.