Nagu juba eelnevalt sai märgitud, siis öösel käis paras triangel ja hommikuni välja. Öösel olid kõrvaklapid suureks abiks, et natukenegi magada saada, aga varahommikusele mürinale, kärinale ja tümakale vasturohtu enam ei leidunud. Aga polnud hullu, uni tuli kiiresti tagasi, kui lõpuks vaikus saabus. Kogu selle mürgli lõppresultaati sain hommikul näha Circle K bensiinijaamas, kus tahtsin enne teeleasumist läbi minna, et vett kaasa osta. See oli päris kohutav, mis rämpsuhunnikud seal ümbruses olid tekkinud. Kogu seda laga oli palgatud likvideerima kümmekond noort. Ja tööpõld oli neil lai. Kindlasti oli selliseid isetekkelisi prügimägesid veel teisigi, sest neid ameerika autosid koos haagissuvilatega oli tõesti kõik kohad täis – teed, kämpingualad, parklad.
Päevasest sõidust suurt midagi pajatada pole. Lihtsalt mingi hetk otsustasin, et jään täna varem kuhugi laagrisse. Siiski, käisin korra vaatamas teepeale jäänud suurt Sundby lossi (Stora Sundby slott). Ei tea, kas tuntud norra suusaäss on hästi elama hakanud või mis. Huvitav oli selle lossi juures see, et 4 suurt torni sümboliseerivad 4 aastaaega, 12 väiksemat torni kalendrikuid, 52 tuba nädalaid aastas ja akende arv 365 päeva aastas.
Sundby loss
Edasi viis tee numbriga 56 üle väikeste saarekeste, mis asuvad järves. Ühe sellise ääres oli rekkameestele mõeldud-tehtud puhkekoht ja täitsa lubav järve äär paistis tee pealt. Ajasin ratta vee äärde ja viskasin end lebosse. Ei osanud arvestada, et ka kohalikud võivad seda platsi, mis tõesti üllatavalt avar oli, tahta sihtotstarbeliselt pühapäeva õhtul kasutada. Aga peagi hakkas pihta. Üks moslemi pere tuli järve äärde piknikku pidama ja seejärel veel teine. See teine suurearvuline famiilija maandus oma grillide ja tavaariga sisuliselt minu nina ette. Vaikus ja rahu oli nagu peoga pühitud. Ikka mitmeid tunde istus see pere seal, valmistas endale lõkke peal süüa ja üsna kärarikkalt ajasid juttu, lapsed möllasid ringi.
Samas pole mul midagi kobiseda ka, sest 2 taldrikutäit liha toodi ka mulle. Ilmselt vaatasid, et mingi hulgus ja nagunii on näljas. Kui nüüd aus olla, siis oli neil sellisel juhul tuline õigus. Päris hea kraam oli, mis nad mulle tõid. Kui söögid söödud, siis järgnes neil teejoomine ja tossama pandi vesipiip. Telefonist lasti kõigele krooniks araabia muusika viimaseid hitte. Selline inisemist meenutav laul. Iseenesest sõbralikud inimesed, ainult natuke lärmakad ja natuke tüütud. Lõpetuseks tõid mulle magusat ampsu ka. Üks väike jõmm tahtis kangesti minuga suhelda, kui telki üles panin. Aga no ei saanud aru tema soovidest ja tema minu jutust. Telgi ülespanek tundus talle vist selline huvitav tegevus. Läbi isa suu sain teada, et kutt tahaks korra telki sisse minna. Muidugi lubasin seda teha. Aga see vist oli päris hirmus katsumus talle, sest kohe krapsti oli jälle väljas ka. Eks isegi peab teinekord julgust võtma, et õhtul telki minna. Kes teab, mis kollid seal sees võivad olla. Peale minu.
Telkimiskoht järve kaldal