Hommikul kell 8.15 pandi äkitselt hirmus tümakas mängima kõrvalasuvate spordiplatside poolt. 15 minutit pidasin vastu, aga siis tuli üles ajada. Kena üllatus päeva alustuseks. Läksin uurima, et mis trall seal lahti läks siis. Selgus, et hommikul algasid seal mingid suured rannajalgpalli võistlused, isegi suur ekraan oli pealtvaatajate tarvis üles pandud. Hommikul selgus ka see asjaolu, et enne minu ärkamist oli keegi laua pealt suure veepudeli pihta pannud, mis oli ikka üle poole täis. Ei tea, kas mõnel sportlasel janutas nii ränka juba enne mänge?! Toidutegemise asjad ja söögikraam olid kõik alles, ainult vesi oli haihtunud laualt. Õhtul magama minnes oli ümberringi igatahes juba kell 22.30 täielik vaikus.
Vaatasin mõne minuti naisjalgpallurite pallirallit liivas ja siis asusin teele. Linnast väljudes möödusid esimesed 15 km rattateel, mis oli ilmselt joonlauaga sinna maha joonistatud, nii tikksirget rattatee lõiku ma polnud varem näinudki. Kui üldiselt rääkida Rootsis rattaga sõitmisest, siis suurtes linnades ja paremal juhul ka seal lähiümbruses on rattaga täitsa võimalik sõita. Aga ju vist ei mahu tavarootslasele pähe, et miks peaks ühest linnast teise rattaga sõitma, kui saab autoga minna. Ja nad lähevadki, alatasa nägin rattaid auto külge seotuna või katusel mööda tuhisemas, karavanidest ja haagissuvilatest ei ole mõtet rääkidagi. Rattamatkamine tähendab nende jaoks ilmselt mööda linna kruisimist (kui on ilus ilm), et siis õhtuks kas koju või kämpingusse tagasi jõuda. Paari erandlikku rootslast oma matkal olen õnneks siiski ka näinud, nii et ehk päris lootusetud nad veel pole.
Poole päeva möödudes oli taevast kuulda müristamist ja hakkas vaikselt vihma tibutama. Pääsemine polnud enam kaugel, sest 10 km jäi veel vaid Karlskrona linnani, kuhu oli kohe algusest peale olnud plaan ööbima jääda ja seal ka puhkepäev teha meremuuseumi külastamise eesmärgil. Aga just siis hakkas vihma kallama nagu ämbrist. Ehk minu saabumisega linna saabusid ka süsimustad vihmapilved. Pole tänu väärt, kallid linnakodanikud. Pingutasin päris kõvasti, et jõuda enne vihma kohale, aga ei õnnestunud. Üldse läks tänane päev kuidagi raskelt, kilumeetrid venisid ja venisid. Vihm, tuul, tõusud ja muud hädad olid muidugi süüdi. Loll on see, kes vabandusi ei leia.
Karskronasse jõudes olin läbimärg nagu peipsi tint. Ööbimiskohaks olin valinud taas hosteli kesklinnas. Selline hostel, kus oli võimalus saada ka endale tundmatu kaaskodanik ruumi jagama. Mul tuligi tuba jagada vanema prouaga. Kohtusin temaga pärast esimest lühikest tiiru linnas. Oleks ju võinud vähe noorem preili sattuda, kelle paremad õitsemisajad veel seljataha pole jäänud. Samas, ega sel proualgi mingi loto peavõit ei olnud minuga tuba jagada, arvestades mis vahvat odööri mu niisketest asjadest võis tõusta. Akna tegin küll lahti ja püüdsin asjad kappi visata enne proua saabumist, et olukorda natukenegi leevendada, aga päris lahti sellest ikka ei saanud. Järgmisel päeval tuli ilmselgelt väike pesupäev ette võtta.
Täna täitus mul matkal 4000 km ja seda 49 päevaga. Juubelihõnguline 50. matkapäev möödus seega linnas lebotades ja meremuuseumit külastades. Kokkulepitud oli ka kohtumine sõbraga, kes oli oma seltskonnaga tegemas autoga Euroopa tuuri ja sattus ka Karlskronast läbi sõitma. Pahasti olid aga nüüd lood mu telefoniga, mis enam SIM kaarti ei tahtnud omaks võtta ja ütles, et seda pole üldse installitudki. Tõbras. Ei aidanud ussi- ega püssirohi ehk telefoni korduv taaskäivitamine ja SIM kaardi väljavõtmine. Oli juba kartus, et tuleb kohalik sim kaart osta. Oleme ausad, eks seda jama oli nüüd küll hädasti vaja.
Aga ei saanud lasta sellistest pisiasjadest end rööpast välja viia ja läksin hoopis linnaga tutvuma. Sain süüa, huvitavaid kohti näha ja kohalike härrasmeeste poolt väga mõnusalt ja ehedalt esitatud rock´n´roll muusikat kuulata mingi maja sisehoovis, kuhu sattusin täiesti suvaliselt ringi jõlkudes. Tagasiteel hostelisse nägin ühte rockiurgast ka, mis lubas uksed avada kell 23. Ei saanud muidu, kui tuli plaani võtta ka see üle vaadata õhtu edenedes. Homne päev oli 50 päeva kohta juba 3. puhkepäev. Laiskuss selline. Alles sai ju puhatud – 1160 km ja 16 päeva tagasi.