Eile oli nii vaimselt kui füüsiliselt üsna väsitav päev, seetõttu lubasin endale magada ja pikutada hommikul nii palju, kui torust tuleb. Ehk siis alles peale 10 sain koikust välja. Eile kondasin veel õhtul pimedas linnas. Ja ka täna tegin veel koos täislastis rattaga linnas tiiru. Tõesti nautisin Lundis oldud aega – katoliku kiriku ja kooli hooned, võimsad Lundi Ülikooli ehitised ja üldse kogu vanalinna arhitektuur ja olemus jättis sügava mulje. Otsisingi spetsiaalselt üles ülikooli hooneid ja see oli 100% hea mõte. Nii Tööstuse keskkonnamajanduse instituudi hoone kuigi ka (ja eriti) peahoone (millel ka lahe aadress – Paradisgatan 2) olid tõesti lahedad ehitised.
Lundi Ülikooli Tööstuse ja keskkonnamajanduse Instituudi hoone
Lundi Ülikooli peahoone
Aastal 1080 rajatud Rooma katoliku kirikusse sai sisse ka piilutud, kus uhked kantsel, orel, päikesekell ja astronoomiline kell olid vaatamisväärsused omaette.
Lundi katedraal, tornid on 55 meetrit kõrged
Lundi katedraali sissepääs. Pronksist uksel on bareljeefsed motiivid Piiblist.
Päikesekell
Astronoomiline kell
Nii oli raske ennast Lundist lahkuma sundida ja see sündiski alles kella poole 2 paiku päeval, aga millalgi pidi ikkagi liikuma hakkama, kui oli soov õhtuks Helsingborgi praamile jõuda, et Rootsi Kuningriigi piiridest lahkuda. Ja see soov mul oli.
Lühikesed puhkepausid Kävlinges ja Landskronas. Selles viimases oli väga äge Raekoja hoone koos selle ees oleva skulptuuriga
Landskrona raekoda
Kella 20 paiku jõudsin Helsingborgi. Minu matka Rootsi teekond sai selles linnas ka lõpu, sest edasi järgnes praamisõit üle Öresundi väina juba Taani Kuningriiki ja Helsingöri linna. Kaardi järgi sõites sattusin esimese hooga valesse sadamasse, mis mõeldud rakseveokitele. Aga õnneks oli ka õige sadam kohe kõrval, nii et jõudsin kenasti peale. See meresõit käis ikka kähku – kiirelt Aurora nime kandev praam autosid ja inimesi täis ja juba lahkuski sadamast, 20 minutit hiljem sisenes juba Helsingöri sadamasse. Praam sõidab 4 korda tunnis.
Taanis kehtib aga taas teine rahaühik, nii et Helsingöris tuli kõigepealt võtta rahamasinast kohalikke kupüüre (neljas rahaühik juba matka jooksul – vene rubla, euro, rootsi kroon ja nüüd taani kroon). Seejärel leidsin raudteejaama hoonest üles toidupoe, mis peale 9 veel lahti oli ja võtsin suuna Hamleti lossina tuntud Kronborgi lossi juurde. Nimetatud loss on tuntud Shakespeare “Hamleti” tegevuspaigana, tuntud Elsinori lossi nime all. Kell oli hiline ja võtsin seekord paraja riski ja otsisin lossi lähistele tammede varju koha, kuhu telk üles panna. 22.30 saabuski lõpuks vaikus, mil inimesed enam ei liikunud ja sain end paika sättida. See oli päris suur roheala lossi ja jahisadama vahel, nii et lootus on, et keegi ei pahanda ja saan öö ära magada, no see oli laest võetud muidugi. Naiivsus. Aga vaade lossile oli vägev.
Kronborgi ehk Elsinori ehk Hamleti loss
Lossi endaga oli plaan tutvuma minna hommikul. Ja siis 50 km sõitu Kopenhagenisse, kus ootamas ees kohtumine mu vanade sõpradega Taani rahvaülikooli päevilt aastast 2001.
Ja lõpetuseks tuli muidugi endale esitada oluline küsimus. Olla või mitte olla? See on küsimus. Mis oleks üllam: ihus ja vaimus taluda kõik tuuled, mida vali saatus paiskab… või tõstes relvad hädamere vastu vaev lõpetada. Puhata, magada. Muud midagi. Sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja piimhape jalgadest ning kõik need tuhat muud häda, mis meie liha pärib looduselt.