Tänane päev kujunes ikka “tõsiseks andmiseks”, paugutasin lausa 38 km. Selleks tõusin hommikul varavalges – juba kell 10 roomasin telgist päevavalguse kätte nagu jaaniuss, silmad sätendamas. Vara üles, hilja telki, nõnda süttis minus helkki!
Hommikul pikutasin niisiis ikka mõnuga. Telk oli kenasti kõrgete puude okstega varjatud ja hommikupäike ligi ei pääsenud. Täna kõrgus pea kohal võimas 20-30 meetrine pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv haab. Kui ma nüüd sellega puusse ei pane. Aga külje all oli küll nii kõva, nagu oleks kivipõrandal maganud. Naabertelkijad hakkasid juba varakult sebima, aga mina ei lasknud end sellest häirida ja külitasin edasi. Lõpuks tuli hädasunnil siiski ärgata. Kunagi peab ju liikuma ka hakkama.
Stardist sain kohe hästi minema, olin kindlalt liidrite grupis. Ja märkamatult olin ka taas Saksamaale jõudnud (eile olin ju ka!). Taani oli ajalukku kirjutatud ja seega oli 4. riik juba vallutatud. Lisaks, pärast 4 erinevat valuutat (rubla, euro, rootsi kroon, taani kroon) matkal olin tagasi euroalas. Eurodes saab hindadest ikka lihtsamini aru kui näiteks taani kroonides.
Esimene linn teel oli siis Flensburg, mis ka juba eilses laagripaigas kenasti ära paistis. 88 000 tuhande elanikuga linn Schleswig-Holsteini liidumaal. Linnaõigused saanud vahetult enne mu kodulinna Paidet ehk 1284. aastal (Paide 1291). Huvitava infona oli just Flensburgis 1945. aasta mais Natsi-Saksamaa viimase valitsuse asukoht, mida juhtis presidendina Karl Dönitz. Flensburg on ka Läänemere kõige läänepoolsem punkt. Eelmisel õhtul teiselt kaldalt nähtud lossi lähemalt aga ei õnnestunud näha, kuna tegu on Saksa relvajõudude strateegilise väljaõppe kooliga. Ilmselt koolitatakse siis ohvitsere siin.
Täna sai päris aktiivselt aega surnuks löödud. Rattaga mõnnasin nii looduserajal kui ümber Glücksburgi lossi järve. Hommikul keerasin teelt maha looduserajale, teadmata kuhu see viib. Pean tunnistama, et ühte küllaltki järsku laskumist ei söandanud võtma minna, kuna kaalul on ikkagi rohkem kui elu. Üks vääratus ja matk oleks võinud olla lõppenud. Nepalis sai selliseid tühja rattaga sõidetud, aga praegu ei tahtnud 40 kg rattaga riskima minna.
Flensburgis einestasin “Friends” seriaali nime kandvas kohas. Tellisin Chandleri nimelise salati, mis oli ilmselt kõige tervislikum ja vitamiinirohkem söök, mida kunagi söönud olen. Seriaalist ei mäleta küll Chandlerit sellise salatisõbrana, vaid pigem koos Joeyga pizzat ikka õgisid. Aga maksis see tohutu taldrikutäis 7,5 eurot. Alates Soomest polnud vist ükski söök väljas nii vähe maksnud. Hinnavahe oli juba tuntav ka teistes asjades. Suure riigi rõõmud.
Chandleri salat
Järgmine paik, kuhu veeresin oli Glücksburg. Huvitav nimi. Eestis võiks äkki kõlada kui Õnneste või Õnnela? Ilus vaade lossile, mille järvele saigi lõbu pärast tiir peale tehtud. Tegu on veelossiga (vasserschloss). Renessanssiaja olulisi ehitisi Põhja-Euroopas. Lossi kasutasid omal ajal ka Taani kuningad.
Glücksburgi loss
Aga tänane päev lõppes – üllatus, üllatus – kämpinguplatsil Langballingaul. Lihtsalt ei viitsinud kuhugi ööbimiskohta otsima hakata ja pealegi oli kohustuslik Saksa kämpingu kogemus ka kohe käes. Minu truu Kuugli Mapp juhatas mind sinna aga õige osavalt – alguses mööda väga mõnusalt keerutavaid ja kitsaid teid, siis läbi täiesti pimeda metsa ja lõpuks vaevu kilumeeter enne lõppu päris pikast trepist alla. Samas vaade ülevalt oli päris lootustandev.
Rattatee by Kuugli mapp
Ma ei kujuta ette, kuidas sealt rattasõiduks teed oli võimalik leida, aga nii oli. Päris pikalt ikka tuli alla ronida. Üleval oli õnneks motiveeriv vaade merele ja jahisadamale ka, nii et elas üle.
Langballingau jahisadam
Sain telkimiseks platsi kätte ja läksin kämpingu kõige kaugemasse serva. Aga päeva lõpetuseks oli hea kuuma päikese eest merre sukelduda ja pärast seda saast ja sool duši all maha uhtuda. Kämpingu hind oli muidugi Rootsi ja Soomega võrreldes kordades odavam ehk 8,5 eurot. Soomes oli hind 20 ja Rootsis oma 27 eurot, Taanis ka ca 20 eurot. Aga mul tekkis alates Soomest kiiks, et peaks erinevate riikide kämpingud siis järgi proovima.