Täna oli üks nendest päevadest, mille kohta pole just palju kirjutada. Kell 9 äratus, panin telgi ja muud asjad kokku, Piret pakkus tassi kohvi ja siis teele. 8 km hiljem jõudsin Nykarleby linna, mis on asutatud kuldsel Rootsi ajal aastal 1620 ja kus praegugi ca 90% elanikest on rootslased. Ka Munsalas selgus, et sealses koolis käib õppetöö rootsi keeles ja soome keel on vaid kõrvalkeel.
Järgmine peatus oli 20 km hiljem linnas Jakobstad ehk soome keeles Pietarsaari. Oleme Soomes küll, aga rootsikeelne nimi on ülevalpool linnasildil. Jacobstadis sain korraliku burksi teha lõunaks. Teenindaja tundis huvi ka minu tegemiste kohta ja seda on ikka tore kuulda ja selgitan oma tegemisi rõõmuga, koos selle infoga, et meil Eestis ikka juubel ja puha. Lõunapausi ajal otsustasin, et luban täna endale üle nädala ühe magamise ka puhaste linade vahel VOODIS! Leidsin hea variandi Kokkolas/Karlebys Villa Carleborgi näol ja tegin broneeringu Booking.com vahendusel kohe ka ära. Tehtud, mõeldud. Vähetähtis ei olnud ka asjaolu, et täna oli jalgpalli MM-l kavas Argentiina – Islandi ja Peruu – Taani mängud, mida tahtsin ikka väga näha.
Tee Kokkolasse oli äärmiselt mõnus. Selle asemel, et minna otseteed valisin ma täiesti teadlikult 7 km pikema tee, mis viis mind läbi terve saarestiku mööda 7 Silla teed. Sildu oli kindlasti teel veel rohkem, aga ilmselt väiksemad ei läinud siis arvesse, kui teele nime valiti. Kuna juba kell 16.00 algas Argentiina – Islandi mäng, siis andsin jalgadele korralikku valu ja kiirus naljalt alla 25 ei läinud (sealhulgas tõusudelgi oli kiirus üle 20 km/h), pigem oli kiirus suuremgi. Vägev vähk on minust saanud, mis ma oskan kosta. Jõudu juba jalgades oli tunda ja minek päris hea. Ka tuul ei loopinud kaikaid kodaratesse. Jõudsin kohalikku spordibaari nimega Huismann paar minutit pärast mängu algust. Baarist vaid mõnesaja meetri kaugusel asus ka minu tänane öömaja, nii et väga sobiv variant. Mäng lõppes suurepäraselt väikese Islandi jaoks – 1:1. Meelde jäi veel see, et kohtunik pani ühele Islandi viikingile kogemata kossi, mis suure tugeva mehe murule võttis 🙂
Kokkola on ka üsna meeldiv linn. Ei liiga suur ega ka väga väike. Kesk-Pohjanmaa maakonna keskuseks olevas Kokkolas elab üle 47 000 inimese, kellest tervelt 84 % on soomekeelsed ja vaid 14 % rootsikeelsed. Nagu Nykarleby asutas Gustav II Adolf 1620. aastal ka Kokkola linna, kuid tollal kandis linn nime Gamlakarleby. Ehk Vana Karleby. Rootsi keeles kannab Kokkola tänaseni paralleelnime Karleby. Seega võib linn paari aasta pärast tähistada oma 400. sünnipäeva.
Villa Carleborg oli suurepärane koht ööbimiseks. Hoone pärineb aastast 1928. Perenaine selgitas, et see villa sai omal ajal ehitatud Kokkola nahavabriku peabossile. Majast õhkus tõesti vana aja hõngu. Ülemise korruse põrandad nagisesid, kui keegi seal astus. Allkorrusel oli eripärase kerisega saun. Kui perenaine seda näitas mulle, siis küsisin, et kuidas küte käib ja millal sauna võiks saada. Ta vastas, et kõik on valmis (ruum oli sel ajal umbes toasoe), tuleb vaid kerise pealt kaas üles tõsta ja ongi leil olemas. Ja tõesti nii oli, suurepärane leil kah veel sellest elektrisaunast! Saun oli matkahundile ikka väga kontimööda ja tegi lihastele väga pika pai.
Villa Carleborg väljast ja seest