Lõpuks oli siis kätte jõudnud ka üks puhkepäev. Vihmapüha. Aga see ei tähendanud, et grafomaan minus oleks päeva vabaks võtnud. Nii et lasin sõrmedel tahvelarvuti klaviatuuril välkuda. Aga samuti sai ka Alice`ga pea pool päeva elu üle arutletud ning ühiskondlikel teemadel huvitavat vestlust peetud. Alice oli Soomes elanud 5 aastat ja tagasi Eestisse enam ei plaani minna. Tema hääles oli tunda pettumust Eestis tema jaoks rasketel aegadel. Aeg möödus vesteldes väga kiiresti, kuni ta pidi minema Helsingisse suunduva bussi peale. Taas lisandus üks nimi matkal kohatud huvitavate inimeste nimekirja. Õues kallas samal ajal vihma nagu oavarrest. Tänasin ennast eile vastu võetud otsuse eest otse Oulusse välja sõita, säästsin ennast pikast vesisest päevast.
Oulu linnast endast ka pisut. Oulu (rootsi nimega Uleaborg) asub Oulu jõe ääres. Tegemist on Soome suuruselt viienda linnaga, kus elab üle 200 000 inimese. Linna nimi tähendab saami keeles tulvavett. 1605. aastal Rootsi kuninga Karl IX poolt asutatud Oulu on ka ülikooli- ja teaduslinn ja siin asub Soome vanim teaduskeskus Tietomaa. Selle eesmärgiks on tutvustada teadust tavainimesele köitval ja huvitaval moel. Oulut nimetataksegi elavaks laboratooriumiks tänu sealsele teadustööle.
Natuke statistikat ka. Matka jooksul olin seni näinud kraavis 4 autot (3 neist Venemaal) ja 1 jalgratast. Kõik need olid sinna kraavi ilmselt unustatud, sest verivärskete õnnetustega tegu ei olnud. Ratast nägin eile Oulu poole vändates ja see polnud ilus pilt – esimene velg täiesti kõver ja rehv puruks, tõenäoliselt juht omal jalal sealt ei lahkunud ja ratas pärast kiirabi lahkumist sinna kraavi jäigi.
Õnneks päris õhtuni välja ei sadanud vihma, nii et sain ikka tiiru rattaga linnas ka teha. No mis viga on tühja rattaga liikuda, kui oled harjunud mitmekümne kilo raskust koormat vedama. Rattatee viis üle mitme väikse saare. Mulle tohutult meeldivad need saared Soomes, kust saab üle sildade läbi sõita. Oulu turuplatsil leidsin eest kentsaka tüseda ja lühikese “Toripoliisi” (turupolitsei) kuju, mis on püstitatud 1901. aastal valminud pilkuköitva turuhoone ees. Oli küll vaatamist väärt, et mõni kilumeeter ka puhkepäeval maha vändata! Lisaks olid lahedad ka punased puidust majakesed, kus kaubandus käis täie hooga. See on lihtsalt šarmantne.
Turu politseinik Oulus
Kui tagasi hosteli juurde jõudsin, siis suures valges telgis käis suurem tantsupidu. Nagu Tallinnas toimub tantsuklubi iga paari nädala tagant, nii ka soomlased käivad tantsu vihtumas ka argiõhtuti. Vähemalt vanemad nende hulgast. Kell 22 sai tantsuõhtu läbi ja rahvas läks koju tagasi. Nii et lisaks sellele, et meie põhjanaabritele meeldib karaoket laulda (Alice ütles, et karaokeks tehakse siin isegi eraldi koolitusi) on nad ka parajad tantsulembitud. Sain jälle naabrite kohta uusi asju teada.
Nii, võtsin ka nüüd viimased kolm päeva järgi. Loodetavasti sa homme väga suure tormi kätte ei jää uuesti rassima hakates. Soomes anti suurem tormihoiatus välja, aga ehk sa jõuad eest ära sellelt vändata. Kiva lugemine ja ootan uusi postitusi, mida lugeda nädalavahetusel taas.
Tore on sulle kaasa elada! Mõnusat teed!
Loen ka naudinguga, õhtuti on ikka jama küll kui ei jõua jooksva päeva postitust ära oodata ja tuleb enne põhku pugeda.
Olen Sinu reisist saanud ka veidi inspiratsiooni – mõtlen tõsiselt järgmise aasta suvine autoreis Soome teha:-) Rattaga läheks veidi keeruliseks. Kuigi üks mu kunagisi unistusi oli rattamatk Ahvenamaal. See jääb ka Sul seekord vahele, aga see tasuks ette võtta. Olen seal käinud ja sealne miniatuurne eluolu on lihtsalt lummav (sh hiigelteod – ilma karbita – hilisõhtusel tänaval).