Tänane päev oli siis hüvastijätupäev, sest et pikk tee ootas mind ja ma pidin lahkuma. Vanu sõpru oli väga hea näha. Aga veel viimane ühine hommikusöök ka enne teeleminekut. Taanlastel on kombeks süüa hommikuks muu hulgas saia juustu ja moosiga. Vorst pidi out olema. Proovisin ka ja täitsa söödav, kuigi pisut veider. Linda ise sõi seda moosi ja juustu muidugi leivaga hoopis 🙂
Sõitma hakkasin alles poole kahe paiku. Mingit konkreetset plaani polnud, kuhu õhtuks välja jõuda. Järgmiseks päevaks pidin vaid Nyborgi rongile jõudma, mis üle silla Sjaellandi saarelt Füünile (taani keeles Fyn) viib. Dani kodu jäi praktiliselt mu tee peale ja kuna ta oli ka rattaga tulnud, siis esimesed 5 km väntasime koos. Igatahes olid väga hingekosutavad tunnid ja päevad Taani pealinnas.
Ja siis olingi jälle üksi. Pärast sellist puhkust oli natuke keerukas end taas soolomatka lainele häälestada. Õnneks on rattaga sõit Taanis väga mugav, nii et peagi olin mõtetega taas oma teekonna juures. Kõik tänased 69 km sain vändata kergliiklusteel. Täielik ratturi paradiis. Nii et sõidumaa läheb tõesti kiiresti.
Kopenhagenist sõitsin läbi Roskilde, mis on kuulus oma rockfestivali poolest, mida korraldatakse seal juba aastast 1971. Ka meie koos rahvaülikooli kambaga väisasime seda rockipidu aastal 2005 ja rokkisime täiega. See oli toona vägev sündmus, ega ma kõvemal festivalil polegi ei enne ega pärast seda käinudki. Nüüd Roskildesse sattudes vaatasin üle Roskilde toomkiriku, kuhu on maetud mitmedki Taani kuningad ja kuningannad. Samuti läksin kaema viikingite paate sadamaalal ning tegin väikese lõunasöögi.
Roskilde toomkirik 12.-13. sajandist
Viikingite laevad
Kella poole kaheksa paiku õhtul panin Ringstedi lähistel väikese veokite puhkeplatsi juurde telgi üles. Kell 23 lõpetas üle tee asuval viljapõllul kombain alles oma töö (ilmselt vaid pimeduse sunnil) ja põõsa tagant jooksid mingid loomad mööda. Oli see nüüd unes või ilmsi? Tont seda teab. Oli aeg silmad sulgeda, kõrvus kumisemas Vennaskonna laul “Jää hüvasti, mu Kopenhagen”.