Eile õnnestus väga vinge ööbimiskoht leida. Vaatasin päris pikalt merd. Hommikul ei viitsinud enne poolt kümmet telgist välja ronida, kuigi päris kuum hakkas juba. Aga kui nina telgist välja pistsin, siis nägin esimese asjana kahte naist bikiinides mere poole sammumas. Lapsega. Olid oma auto mu telgist paarkümmend meetrit eemale parkinud, aga see ei häirinud mind kübetki. Ja noh, polnud ka kõige hirmsam vaatepilt ärgates.
Üks erinevus oli veel võrreldes õhtuga. Kui õhtul oli kalameeste võrke hoidvate postide otsas mingid vareselised, siis hommikul olid platsi sisse võtnud kormoranid, kes oma tiibu kuivatasid seal. Ühe posti otsa oli kajakas sattunud, aga see löödi sealt kiirelt minema vastupanu kohtamata. Hierarhia on ikka paigas siin.
Pärast hommikusööki tegin väikse supluse. Seltsiks veepinnal hõljuvad millimallikad, mere põhjas sibavad krabid ja postide otsas peesitavad kormoranid. Siis asjad kokku ja teele. Lahkusin mere äärest teist teed mööda kui saabusin ja seal teel märkasin kohe hoiatussilti. Hoiatati nimelt võimaliku tõrvareostuse eest piirkonnas, mille võis põhjustada kalameeste poolt oma võrkude ja nööride tõrvaga immutamine. Juba tundsingi, kuidas kõrvast tõrva välja hakkab nirisema. Lohutasin end sellega, et küll siis kohalikega sama lugu juhtub, kuna ka nemad selles piirkonnas suplemas käivad.
Ja läks sõiduks. Esimene suurem asundus, mis teele jäi, oli Middelfart. Paras hetk ka puhkepausiks. Sealt edasi juba üle suure imposantse silla Fyni saarelt Jüüti poolsaarele ehk Jüütimaale (taani keeles on see Jylland). Keskmine temperatuur suvel pidi siin olema 15 kraadi. Minul läks seega hästi, sest alla 25 siin kraadiklaas naljalt ei läinud, pigem oli pidevalt üle 30. Tahan siinkohal ümber lükata levinud arusaama, et Taani on lame maa (flat land). No neid tõuse oli nii eile kui täna ikka päris mehiseid ja pikki. Eriti enne Koldingu linna, kus andis nendest üles murda. Ütleks, et need olid suurimad tõusud üldse pärast Kesk-Rootsit. Ka Fyni saare maastik polnud niisama sile, vaid meenutas pigem Vooremaad. Pikad lauged tõusud, mille kõrval olid kuldavad viljapõllud.
Koldingu linnas tegin söögipeatuse. Söögikohas hakkas minuga rääkima Istanbulist pärit Murat, kes oli just lõpetanud rattasõidu läbi Taani. Jagasin temaga ka oma sõidumuljeid. Ta ütles, et eile lõpetas sõidu, kui asfalt kuumusest sulama hakkas. Ja eks ta ole, päikese käes tuli 38 kraadi sooja ära ka. Käisin vaatasin 15.-16. sajandil ehitatud Koldingu lossi, mis kunagi ka kuningaloss olnud.
Koldinghus
Jätkasin teed, asudes ühtlasi hauduma plaani ööbimiskoha osas. Olin otsustanud, et kuna Soome ja Rootsi kämpingud on proovitud, siis võiks seda ka Taanis teha. Kasvõi võrdluse mõttes. Täna oli ka viimane võimalus selleks, kuna homme oli plaan jõuda juba otsaga Saksamaa pinnale. Kui midagi vahele ei tule.
Nõnda jõudsin peale 18.o0 Hejlsminde kämpingusse. Pass võeti ära, raha taheti hommikul. Umbes 20 eurot. Kämping oli basseiniga ja puha. Põhjuseks, miks bassein, on seal vist see, et ümberringi on küll meri, aga sinna ujuma minna ei saa. Rohtu kasvanud ja haiseb kah veel. Nii et tegin kiire tiiru ülelastestatud basseinis ja tulin oma nurka lootuses leida vaikust. No see oli üsna viimane asi, mida sellest kämpingust leida võis. Telkimisala kõrvale oli nimelt projekteeritud laste mänguväljak. Võib suvisel ajal ette kujutada seda lärmi seal. Kui väiksemad jõmmid said pärast kella 22 vanemate poolt minema veetud, asusid tegutsema hämaruse varjus pisut vanemad. Lisaks piirasid telkimisala suured pesakonnad, mille pisemad liikmed endast ikka aegajalt märku andsid.
Aga sõidu ajal tekkis üks uitmõte ka. Teha nimkiri nendest asjadest, mille puhul võiks öelda, et olen millegi poolest end ületanud või mille nimel olen palju pingutanud. Õhtul aega surnuks lüües siis seda teha püüdsingi. Ei ole ajalises ega tähtsuses järjekorras.
- tandem langevarjuhüpe (53 sekundit vabalangemist) – 2016
- bungy hüpe Nepalis 160 meetriselt sillalt (100 m vabalangemist) – 2017
- rattamatk Nepalis – 2017
- rolleriga Vietnami suurlinnades Hue ja Da Nang (olles üldse esimest korda rolleri lenksu taga)
- rattamatk Ukrainas (bussiga läbi Riia) – 2010
- esimene rahvatantsu esinemine Sõlekese rivistuses – 2013 Harjumäel (+ 25 kraadi)
- üldtantsupidu 2014 (+ 28 kraadi)
- meeste tantsupidu Rakveres – 2015
- rattamatk ümber Läänemere 3 kuud – 2018
- kooli lõpetamised kah ikka – bakalaureus 2010 ja magister 2013
Siia võiks mõelda nimekirja nendest asjadest, mida võiks tulevikus veel ette võtta:
- sukeldumine kuskil põnevas kohas
- ronimine kuskil põnevas kohas
- rattamatk või muu matk Aafrikas ja/või Lõuna-Ameerikas
- rahvatantsufestival kuskil eksootilises kohas
- Kaitseliitumine
- vabatahtlikuks merepäästjaks koolitumine
- … see nimekiri jääb täienema, sest palju tükke on veel tegemata.
Lihtsalt uitmõtteid ka siia reisijuttude vahele. Iseendale mõlgutamiseks peamiselt.