Hommikune \u00fclest\u00f5us venis taas p\u00e4ris pikaks, nagu ikka voodis \u00e4rgates. Tahaks ju viimast v\u00f5tta.  L\u00f5puks sain siiski jalad alla ja siis juba hommikus\u00f6\u00f6gi jahile. Peremees eile teatas, et k\u00f6\u00f6gis v\u00f5ib k\u00f5ike s\u00fc\u00fca, mis k\u00e4tte saad. R\u00f6stris tegin sooja saia ja kohviaparaat sai ka oma \u00fclesande k\u00e4tte. K\u00f5ht t\u00e4is ja aeg asuda pakkima. P\u00e4eva k\u00f5ige n\u00fcrim osa ongi hommikune asjade pakkimine. Lisaks oli eile ratta spidomeeter mind teavitanud, et tal hakkab patarei t\u00fchjaks saama ja tore oleks, kui ma uue talle sebiks. Tegin kompuutri tagant korraks kaane lahti, vana inimene ei m\u00e4letanud peast patareinumbrit ju. Ja korras – spidomeetri m\u00e4lu oli nagu peoga p\u00fchitud, alles j\u00e4id vaid andmed  kogu distantsi ja s\u00f5iduaja kohta (st ka varasemad s\u00f5idud enne matka). Andmed matkal l\u00e4bitud kilumeetrite kohta olid kadunud nagu tina tuhka. N\u00fc\u00fcd oli k\u00fcll hea meel, et s\u00f5iduandmeid olen kogu aeg ka blogisse tr\u00fckkinud, seet\u00f5ttu ei l\u00e4inud olulised andmed p\u00e4ris kaotsi. \u00d5htul panin uue patarei ja rattakompuutri m\u00e4lu t\u00fchjenes taas ning p\u00e4evaga kogutud 80 km lendas j\u00e4lle vastu taevast. Nagu poleks olnudki – trip dist 0.00. Ajas harja punaseks k\u00fcll see asi. <\/p>\n

Hostelist liikuma sain \u00fcsna talutaval ajal. V\u00e4ike tiir s\u00fcstembolagetist ka l\u00e4bi, et \u00f5htuks paar mahedat varuda. Kella 11 ajal k\u00e4is seal \u00e4ris juba paras tunglemine ja kogused korvides ja k\u00e4rudes olid t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed. M\u00e4rkasin \u00fchel letil ka legendaarse hard rock b\u00e4ndi Mot\u00f6rhead nimelist viskit, mis oli talle t\u00e4itsa sobiva hinnanumbriga – 666 krooni. <\/p>\n

G\u00e4vlest v\u00e4ljas\u00f5it v\u00f5ttis p\u00e4ris palju aega, aga tuleb kiita siiski selle linna rattas\u00f5bralikkust. V\u00e4ga m\u00f5nus ja mugav oli s\u00f5ita. Ainult navigeerida telefoniga oli suhteliselt komplitseeritud, sest p\u00e4ike paistis otse peale ja p\u00f6\u00f6rata tuli pea iga 100-300 meetri tagant. Puude varjud olid heaks abiks, sai v\u00e4hemalt korra vilksamisi n\u00e4ha, mis edasi saama hakkab.  <\/p>\n

T\u00e4na siis tuli l\u00f5plikult paika panna, kust kaudu edasi minna. G\u00e4vle oli selline koht, kust edasi olid v\u00f5imalikud 3 erinevat varianti. \u00dcks oli selline, nagu kodus teekonda joonistades arvasin ehk m\u00f6\u00f6da ranniku\u00e4\u00e4rt. See aga t\u00e4hendaks ka l\u00e4bi Stockholmi s\u00f5itu. Nagu eile arutasin iseendaga, siis seda ei tahaks v\u00e4ga teha, v\u00e4rskelt meeles veel Helsingist l\u00e4bis\u00f5it. Teine v\u00f5imalus oli minna esialgu Stockholmi suunal,  kuid Uppsalast \u00e4ra keerata ja V\u00e4starasi kaudu l\u00f5una poole s\u00f5ita. Kaardile peale vaadates oleks see t\u00e4hendanud aga seal kusagil vahepeal p\u00e4ris kahtlaste teede l\u00e4bimist ja \u00fcsna pikalt. Olin neid Rootsis juba piisavalt tunda saanud – nii kui teed kuhugi p\u00e4rap\u00f5rgusse l\u00e4hevad, on kohe jama majas. Ja kolmas variant oli j\u00e4tta ka Uppsala k\u00f5rvale ja minna otse l\u00f5unasse V\u00e4starasi poole, kuhu viisid korralikud maanteed (ilma E t\u00e4histuseta). Valisin ilmselt k\u00f5ige ratsionaalsema v\u00f5imaluse ehk selle viimase. See t\u00e4hendas k\u00fcll minu plaanitud distantsi l\u00fchenemist, aga kilomeetrite arv matkal polnud kunagi mingi eraldi eesm\u00e4rk omaette olnud. Peaasi, et tiir lombile peale tehtud saab. Mis siis, et AK-s h\u00f5igati v\u00e4lja, et eesti mees s\u00f5idab oma 8000 km maha. Reaalsus on plaanidest teinekord erinev. Kui on v\u00f5imalus v\u00e4ltida Enelit ja k\u00f5ige hullemaid P\u00f5rgup\u00f5hja kruusateid, siis ma usun, et on arukas, kui ma end ja Tuulemurdjat pisut s\u00e4\u00e4stan. Siiski olgu lisatud ka see, et kindlasti polnud mul eraldi eesm\u00e4rgiks ka kilomeetreid miinimumini viia, et saaks k\u00f5ige v\u00e4iksema vaevaga l\u00e4bi aetud.  Aga teatud optimeerimine oli siiski m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu v\u00f5i lihtsalt m\u00f5istlik. <\/p>\n

Elav vesi <\/p>\n

S\u00f5it ise kulges eriliste viperusteta. \u00dcsna sile maa vaheldus v\u00e4heste t\u00f5usudega. Sooja oli 26 kraadi, p\u00e4ike paistis ja tuju endiselt hea. V\u00e4ike piruka ja jogurti paus  Hedesunda nimelises asulas. Kui pea 75 km oli seljataha juba j\u00e4\u00e4nud, j\u00f5udsin suure tee \u00e4\u00e4res asuvasse rekkameeste kohvibaari. Toiduks ikka hamburger ja friikartulid, mis muud. Peale juua v\u00f5imalus erinevaid limonaade. Loodan, et rootslased kodus ikka veidi paremini toituvad, kuigi t\u00e4navapilt nagu ei kinnitanud seda lootust. P\u00e4eva l\u00f5puks j\u00f5udsin omadega taas m\u00e4ndide alla. Telk sai p\u00fcstitatud oma 40-50 meetrit teest eemale, aga mingit erilist liiklust seal \u00f5nneks ei olnud, nii et sai \u00fcsna m\u00f5nusas vaikuses sambla peal leiba luusse lasta.  <\/p>\n

Selleks, et \u00f5htuti oleks lihtsam oma tegemisi blogisse tr\u00fckkida, on mul kombeks olnud p\u00e4eva jooksul k\u00f5ige t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rse kohta m\u00e4rkmeid teha oma p\u00e4evaraamatusse. Vana hea pastaka abiga. Ja neid m\u00e4rkmeid oli palju. Seda t\u00f5endab asjaolu, et Venemaalt ostetud pastakas sai t\u00e4na t\u00fchjaks ja \u00fcks m\u00e4rkmik ka t\u00e4is soditud juba.  \u00d5nneliku juhusena leidsin \u00fchest kohalikust marketist lisaks pastakatele (ikka kahekaupa tuleb sulesepal pastakaid osta) ja uuele p\u00e4evaraamatule ka niiti ja n\u00f5ela. Mitte polnud seni leidnud kuskilt, aga p\u00fcksid n\u00f5udsid juba “kirurgilist” sekkumist, muidu ei oleks kannatanud neid enam kauem avalikus kohas kanda.  Ja peene n\u00e4put\u00f6\u00f6 sai \u00f5htul laagris ka \u00e4ra tehtud. L\u00e4ks niit n\u00f5ela silmast l\u00e4bi k\u00fcll ja auk p\u00fckstes paranes kui v\u00f5luv\u00e4el r\u00e4tsepmeistri k\u00e4e l\u00e4bi. \u00d5htuh\u00e4maruses oli kohe teine tubakas istuda tervete p\u00fckstega m\u00e4ndide all, kr\u00f5bistada s\u00fc\u00fcmepiinadeta k\u00fcpsist, r\u00fc\u00fcbata lahustavat kohvi ja selle alla paar lonksu sambla mahedat. Ainult \u00fcks ohum\u00e4rk kerkis \u00fcles, nimelt tundus, et vee keetmiseks ja toidu vaaritamiseks etten\u00e4htud gaas  hakkas otsa saama. Tuli edasiseks k\u00f5rva taha panna, et   leida m\u00f5nes linnas koht, kus saaks uue gaasi hankida. <\/p>\n

\u00d5htune laagriplats m\u00e4ndide all<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hommikune \u00fclest\u00f5us venis taas p\u00e4ris pikaks, nagu ikka voodis \u00e4rgates. Tahaks ju viimast v\u00f5tta.  L\u00f5puks sain siiski jalad alla ja siis juba hommikus\u00f6\u00f6gi jahile. Peremees eile teatas, et k\u00f6\u00f6gis v\u00f5ib k\u00f5ike s\u00fc\u00fca, mis k\u00e4tte saad. R\u00f6stris tegin sooja saia ja kohviaparaat sai ka oma \u00fclesande k\u00e4tte. K\u00f5ht t\u00e4is ja aeg asuda pakkima. P\u00e4eva k\u00f5ige n\u00fcrim osa … Continue reading “41. p\u00e4ev (06.07.) G\u00e4vle – T\u00e4rsjo 80 km”<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-480","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-rootsi"],"yoast_head":"\n